Ajendipõhine regulatsioon – Plokiahel toob Euroopa integratsiooni uue ajastu

Euroopa liit

“A la contrainte, je veux privilégier l’incitation”
Emmanuel Macron, Prantsusmaa president

Euroopa dialektikad

Euroopa projekti edasiviimine hõlmab sageli 27-e (või rohkema) erineva meetodi “kokkusobitamist”, ehkki kõigi puhul on põhimõtteliselt tegemist sama asjaga.

Sellel, et nii paljud riigid leiavad ühise viisi, kuidas tegeleda probleemidega, mida enne nähti rahvuslikena, on palju kasutegureid. Muuhulgas avab see uksed tõhusate töövahendite loomiseks, mida võivad seejärel kõik osapooled kasutada (selle asemel, et iga riik investeeriks ainult enda töövahenditesse).

Aga samas on see ka väljakutse, sest koostöö põrkub rahvusliku uhkuse ja seaduspäraste huvide pihta. Iga konkreetse probleemi puhul võib näha, et mõni riik teeb kampaaniat selleks, et just tema versioon saaks “ühtseks Euroopa meetodiks”, nii et rahvuspoliitikud võiksid oma edu kiita ja töövahendite tootjad saaksid hakata oma toodet kõikidesse teistesse riikidesse müüma.

Euroopa Liidu Nõukogu (kuhu riigid oma ministreid saadavad) on koht, kus otsuseid langetatakse.

Nagu peaaegu kõik inim-ettevõtmise juures, on tsentraliseeritud otsuste-langetamine, ühtsus ja standardiseeritus kõige tõhusam ja efektiivsem viis poliitilistes küsimustes edasi liikuda. Nagu inimesed “krüptomaailmas” väga hästi teavad, on tsentraliseeritusel ja ühtsusel samas ka mõned päris suured puudused:

  • ühtsus lämmatab loomingulisust, aga mis veel olulisem
  • tsentraliseeritus tõstab kõvasti süsteemi kuritarvitamise riski (nende poolt, kellele on tsentraliseeritud võim antud)

Järeldus

Ühist progressi saab saavutada ainult juhul, kui tsentraliseeritud, ühtne ja standardiseeritud otsustelangetamine on tasakaalus mõõduka erimeelsuse, mitmekesisuse ja eripäradega.

Euroopa Regulatsioonid

Poliitiliste otsustega on kurikuulsalt keeruline täppi panna. Sõltuvalt “rahvuslikust vaimust” võib mingi poliitika mõnes riigis väga hästi töötada ja mõnes tunduvalt vähem, kusjuures parim näide on üldine maksukoormus (Prantsusmaa ja Skandinaavia tulevad kõrgemate määradega paremini toime kui teised).

Kui aga asi puudutab regulatsioone, on ühtse lähenemise eelised riskidest peajagu üle ja suurem osa inimesi nõustub sellega. Aga see ei tee “Euroopa pähkli” purustamist kuidagi kergemaks.

Võtame näiteks kohustusliku aruandluse: oleks raske väita, et 27 erineva aruandeformaadi lubamine on mõistlik – ühe ühtse formaadi eelis on ilmselge. Seepärast on Euroopa Komisjoni üks peamiseid tööalasid kontinendi aruandluse ühtlustamine.

Enamikul juhtudest ei alustata seda tööd nullist, vaid situatsioonist, kus igal riigil on enda aruandlusformaat, mis vastavate ametnike poolt täidetakse ning “riiklikku andmebaasi” sisestatakse. Tulemuseks on Riiklike Andmebaaside Euroopa, mis sisaldab informatsiooni sarnaste asjade kohta iseseisvates infostruktuurides, mis on loodud ilma igasuguse huvita selle vastu, mida “naabrid” teevad.

Miks plokiahel võib Euroopa regulatiivsele ühtlustumisele kaasa aidata

Komisjoni tavaline modus operandi üle-euroopalise regulatiivse kokkusobitamise jaoks on illustreeritud alloleval joonisel: luuakse “agentuur”, millele tehakse ülesandeks 27 erinevat aruandeformaati üheks kõikehõlmavaks aruandeks kokku panna (semantikat silmas pidades) ning sageli ka info “ühe katuse alla” kokku koondada, et võimaldada selle uuesti kasutamist ning vähendada ametnike administratiivset töökoormat.

Kahjuks ei suuda selline lähenemine just sageli ootusi täita. Selle põhjuseks on… inimloomus. Regulaatorid on alati ja igal pool võimu keskmes, ning kuhu koguneb võim, sinna liiguvad need, kes tahavad seda raha kokku kuhjamiseks ära kasutada.

Kuigi iga riik võib teoreetiliselt nõustuda, et regulatiivne ühtsus on soovitav, on piinlik tõde see, et kõigis nendes riikides koonduvad võimsad huvigrupid koheselt regulatiivsete protsesside ja ametiasutuste ümber ning hakkavad leiutama viise, kuidas neid protsesse oma ärihuvides ära kasutada. Tulemuseks on see, et liikmesriikide suhtumine meenutab Püha Augustine’i palvetamas: “Jumal, tee mind vooruslikuks, aga mitte kohe!”

Allikas

Kuidas panna lapsed oma juurvilju ära sööma

Lõppude lõpuks peab Komisjon liikmesriikidega tegema sama, mida lapsevanemad oma lapsi kantseldades teevad. Kuidas te veenate kedagi oma perekonnast tegema midagi, mis on hea nii neile endile kui kogu ülejäänud perekonnale?

  • Te võite rõhutada nende endi “perekonnavaimu” ning ühist arusaamist heast ja halvast
  • Te võite neid hirmutada karistustega, mille te välja mõelnud puhuks, kui nad keelduvad
  • Te võite neid meelitada millegagi, mis neile meeldib
  • Mingi kombinatsioon eelnimetatutest

Kuidas panna lapsi “oma juurvilju ära sööma”?

  1. “Juurviljad on sulle head. Need on sulle endale kasuks” – rõhutage ühist arusaamist “heast” ja halvast”
  2. “Kui sa oma juurvilju ära ei söö, siis kooki ei saa” – ähvardage neid karistusega, kui nad sõna ei kuula
  3. “Kui sa juurviljad ära sööd, saad kaks tükki kooki” – meelitage neid heaga

… Või … Kõik kolm kokku kombineerida!

“Juurviljad on sulle head” – kaubalaeva “Formaalsuste Raporteerimise Direktiiv” näide

Formaalsuste Raporteerimise Direktiiv (RFD) anti välja 2007. aastal eesmärgiga sisse seada lihtsustatud raporteerimissüsteem laevade jaoks – idee oli vähendada laevanduse administratiivset koormat koordineeritud ja ühtse aruandlussüsteemiga.

Euroopa Liidu toonased konkreetsed eesmärgid (direktiiv, mis soovitas mittesiduvat ühtset formaati):

  • Ühtlustada aruandlusprotsess, kasutajaliides ja infovorming
  • Pakkuda välja üks sisestussüsteem
  • Luua alused info jagamisele/uuestikasutamisele, et rakendada “ühekordse aruandmise” printsiipi

Kümme aastat hiljem jõudis 2017 REFIT hindamine järeldusele, et “RFD ei ole piisavalt efektiivne ja tõhus”.

Küsitluse tulemusena selgus, et 55% laevandusoperaatoreid olid arvamusel, et “administratiivne koorem on pigem tõusnud, mitte vähenenud”!

“Vabatahtliku ühtlustumise meetodite ebapiisavust on juba minevikus tõestatud. Olemasolevad mittesiduvad juhised […] ei ole olukorda parandanud”

Mõned valitud tsitaadid “Mõjuanalüüsi” dokumendist:

“Laevade ja kauba kohta käiva informatsiooni vastuvõtjad ei taha seda infot jagada, sest juriidiline raamistik – mis puudutab infokontrolli, konfidentsiaalsust, vastutust ja juurdepääsuõigusi – tundub neile ebaselge.”

“Operational National Single [Reporting] Windows on 23-st merendusega seotud liikmesriigist kaheksas veel alles kasutuselevõtmise käigus. Seal kus NSW on juba käiku läinud, pole alati riiklikku menetluskorda, riiklikke tehnilisi standardeid või tegelikku ühtset sisestussüsteemi aruandluseks.

“Seega pole liikmesriikidel olnud piisavalt mõjuvaid ajendeid, et oma National Single Windows ühtlustatud viisil vastu võtta.”

“Ei söö juurvilju, ei saa kooki!” – Euroopa Elektroonilise Juurdepääsupunkti (EEAP) näide

“Läbipaistvuse Direktiivi” poolt riiklikele võimudele kohustuslikuks tehtud informatsiooni jagamine nimega “Ametlikult Määratud Mehhanismid” (OAM-id) ja järgnev “Komisjoni Delegeeritud Regulatsioon 2016/1437” tegid väga täpselt selgeks, kuidas seda läbi viima peaks. Siin on näha Euroopa regulatiivset ühtlustumist oma parimas vormis, “Theodore Roosevelti stiilis” (“Räägi vaikselt ja hoia suurt malakat käes”).

Aga ettenähtud rakendamine põrkas tugeva vastasseisu otsa, kui tundus, et see hakkab ähvardama riiklike OAM-ide ärimudeleid. Klikkige allpool olevale lühikesele videole, et näha animatsiooni.

Kaks aastat pärast seda, kui EEAP pidi tööle hakkama, pole rakendusprojekt isegi mitte alustanud…

 

Lavale astub plokiahel: “Kui te juurviljad ära sööte, saate kaks koogi tükki!”

Formaalsuste Raporteerimise Direktiivi “Mõjuanalüüs” tõi välja, et aruandlusekoorem läheb laevandusoperaatoritele igal aastal umbes 176 miljonit eurot maksma. Võib eeldada, et kui suuta seda koormat tõeliselt vähendada, saavad laevandusärid sellest korraliku kasumi ning võivad olla nõus parema tõhususe toodud tulusid sadamavõimudega jagama. Sellises situatsioonis peaks olema võimalik luua mehhanism, millest võidavad kõik, eriti kui mõni Euroopa agentuur liitub “usaldusväärse kolmanda osapoolena”.

Plokiahelasüsteemid teevad “majandusmehhanismide” (st. ajendipõhiste süsteemide) sisseviimise odavaks, kiireks ja turvaliseks. Allpool oleva lühikese animatsiooniga näitame me ühte lihtsat varianti, mida võiks rakendada kasutades Steemi-põhist “EL plokiahelat” (animatsioonis kasutatud sadamate nimed on lihtsalt näited).

Pange tähele, et “EBE” coin on täielikult tagatud eurodega ning seetõttu sarnasem hiljuti väljatulnud JP Morgan Chase’i “JPM coinile” kui “krüptorahale”. Aga see ei tee teda käesoleva probleemi jaoks vähem kasulikuks.

Mis puutub EEAP probleemi, siis see viis Euroopa Finantsläbipaistvuse Juurdepääsu (EFTG) algatamiseni, mille jaoks on välja pakutud järgmine majandusmehhanism.

Animatsioonis ära toodud OAM-id on lihtsalt näited. Plokiahel, mis seal kasutusel on, kujutab endast pisut muudetud klooni Steemist nimega “EL plokiahel”. Selle abil jõuti pilootprojekti valmimiseni rekordajaga ning väga kokkuhoidliku eelarvega.

Kokkuvõtteks

See märgib esimest korda ajaloos, kui majandusmehhanismide rakendamine, mis meelitavad majanduslikke ja poliitilisi mõjutajaid õiget asja tegema on praktiline. Ajendipõhine regulatiivne ühtsus on radikaalselt erinev lähenemine, mis täiendab olemasolevaid.

Jah, “ajendipõhine regulatsioon” on teoreetiliselt võimalik isegi ilma plokiahelata. Aga “võimalik” ei riimu ega ole kuni tänaseni kunagi riimunud “praktilise” ja “majanduslikuga”. Spetsiaalselt selle jaoks loodud ja ehitatud IT-süsteemid kipuvad olema kallid, nende elluviimine võtab aastaid aega ning neil on sageli tõsiseid vigu, nagu näitas hiljuti WiFi4EU, mille jaoks Komisjon eelistas “tuttavat kuradit” klassikalise IT näol, selle asemel, et “uuele tegijale” võimalus anda.

 

Inglise keelse artikli leiate vajutades siia.